Nekrotiseeruv fastsiit on pehmete kudede bakteriaalne infektsioon, mida seostatakse suure suremusega[1].
Haigust iseloomustavad põletik ja nekroos, mis saavad alguse lihaseid ja nahaalust rasvkude ümbritsevast fastsiast (sidekirmest), mis hiljem levib nahale[1]. Lihaskoe haaratust võib, aga ei pruugi esineda. Seega on infektsioon peamiselt kudedes ja fastsias[2].
Nekrotiseeruv fastsiit jaotatakse vastavalt mikroobide esinemisele ja infektsiooni paikmele kahte suurde gruppi:
1. tüüpi infektsioon on polümikroobne koos vähemalt ühe anaeroobiga ning esineb peamiselt kehatüvel, kõhul ja lahkliha piirkonnas.[1] Polümikroobset vormi esineb hinnanguliselt u 17–66% juhtudest[2][3].
2. tüüpi infektsioon on monomikroobne, mille põhjustaja on kõige sagedamini A-grupi β-hemolüütiline streptokokk, ning esineb sagedamini jäsemetel [1]. Monomikroobse vormi korral on üldjuhul haiguse kulg kiirem[2].
Eelnevalt põetud haigused suurendavad märkimisväärselt nekrotiseeriva fastsiidi riski. See on tõenäoliselt üks põhjus, miks lastel esineb seda haigust tunduvalt harvem kui täiskasvanutel.[1] Täiskasvanutel on haiguse surmavus 7–60% [2], vastsündinutel kuni 88%[3].